Juuksehooldustooted – kuidas leida need õiged lahendused?

Juuksehooldustooted – kuidas leida need õiged lahendused? Teoorias on juuksehooldustoodete valimise ABC lihtne. Valik tuleb teha vastavalt enda soovidele, võttes arvesse ka meditsiinilisi vajadusi. See tähendab, et pimesi kellegi teise soovituste järgimine ei pruugi alati kõige paremini välja kukkuda, sest nende juuksed ja vajadused on lihtsalt erinevad. Seega on vaja leida juuksehooldustooted, mis sobivad sinu juustele. Millised juuksehooldustooted on vajalikud? Laias laastus jagunevad juuksehooldustooted kolme kategooriasse: juuste puhastamine, niisutamine ning vajalike toitainetega varustamine. Kui palju on vaja ühte või teist, sõltub juuksetüübist, keskkonnatingimustest jne. See tähendab, et minimaalselt on vaja leida juuksehooldustooted iga kategooria jaoks. Juuste puhastamine – šampoon! Puhastav šampoon on ideaalne viis juukseid põhjalikult puhastada. Samas on see šampoon, mida ei tasuks kasutada liiga tihti. Selliselt võib tulemuseks olla liiga kuivad juuksed, ärritatud ning ketendav peanahk. Seetõttu on soovituslik kasutada sügavpuhastavat šampooni pigem harva, siis kui juuksed on tõesti olnud pikemat aega pesemata. Mõtle näiteks juuste seisukorrale pikema matka järel, kus pole olnud võimalust pesta.   Muidugi pead mõtlema sellele, millises seisukorras on su juuksed. Töödeldud juuste jaoks on näiteks olemas spetsiaalsed töödeldud juustele mõeldud šampoonid. Sama kehtib ka tavalisest tundlikuma peanaha ning keskmisest kuivemate või rasusemate juuste kohta. Juuste niisutamine – šampoon ja palsamid Niisutav šampoon on üks lahendusi, mida võib kasutada ka tihedamalt. Siinkohal on aga vaja jälgida, millest šampoon koosneb. Sulfaadid aitavad näiteks küll eemaldada surnud naharakke ja mustust, ent võivad eemaldada liigselt rasu, mis toob kaasa kuivuse.   Sügavniisutav palsam parandab juuksekarvade üldist seisukorda ning muudab juuksed kergemini hooldatavaks. Need palsamid vajavad reeglina pikemat toimimisaega. Alates mõnekümnest minutist kuni üleöö! Mõjumisaja valimisel peab lisaks toote soovitatule arvestama oma juuksetüübi ning juuste tervisega. Juuste toitainetega varustamine – palsamid ja seerumid Levinud valik on ka väljapestav palsam. See lisatakse juustele vahetult pärast šampooni väljaloputamist, lastakse natuke aega mõjuda ning seejärel loputatakse korralikult juustest välja.   Seerumide peamiseks eesmärgiks on aga juustele sära ja läike lisamine ning kergema hoolitsuse tagamine. Lisaks suudavad seerumid pakkuda kaitset UV kiirguse ning mustuse eest. Kellel on mureks kahused juuksed, siis seerum aitab ka seda kontrolli alla saada. Tõeliselt mitmekülgne toode! Mida rohkem, seda uhkem? Turul olemasolevate toodete valik laieneb iga aastaga. See võib teha otsustamise keeruliseks. Üheks nipiks on piirdumine kvaliteetsete ja tunnustatud brändidega. Selliselt saad olla kindel, et toote taga on teadus, mis tähendab paremini toimivat toodet! Lisaks ei ole vaja muretseda, et teeksid kogemata oma tervisele ja kehale kahju. Kahjuks ei saa katse-eksituse meetodit täielikult unustada. Küll aga tead seda oodata ja seeläbi oskad tulemuste saabumist rahulikult võtta, mitte ei oota üleöö toimuvat imet, mis valmistaks varem või hiljem pettumust.   Leides õiged ja endale sobivad tooted, võid imestusega avastada, et sa vajad hulga vähem purke ning potsikuid, kui varasemalt. Nendel kordadel, kus sul on vaja ühte kindlat toodet, siis selle asemel et see ise soetada, on tõenäoliselt mõttekam pöörduda stilisti poole, kui et toode koju seisma osta.

Juuste hõrenemine ja selle kolm olulist põhjust

Juuste hõrenemine ja selle kolm olulist põhjust Juuste hõrenemine pole ühelt poolt midagi erakorralist. Enamik inimesed peavad arvestama sellega, et vanemaks saades keha muutub ja see hõlmab ka juuste kasvu. Samas on juuksed meie jaoks tähtsal kohal ning õhukesed juuksed ei ole enamikele meele järgi. Või kui juuksed katkevad, ei tee see meid just rõõmsaks. Soeng on osa meie identiteedist ja olemusest ning kui juuksed pole päris sellised, nagu soovime, võib see langetada enesekindlust. Kas aga juuste hõrenemine on aeglustatav? Või üldse peatatav? Kui jah, siis kuidas juuksed kasvama panna? Neile küsimustele leiab vastuse, kui vaadata lähemalt, miks üldse tekivad õhukesed juuksed. Kuidas on seotud hormoonid ja õhukesed juuksed? Juuste tervist mõjutavad väga suures osas meie hormoonid. See tähendab ühelt poolt, et teatud olukorras võivad juuksed muutuda eriti lopsakaks ja säravaks. Ja teisalt võib muutuv hormoonide tasakaal olla põhjuseks, miks juuksed katkevad ning nende väljanägemine halveneb.   Rasedatel naistel on tihtipeale väga lopsakad ja säravad juuksed. Selle põhjuseks on hormoonide tasakaalu muutumine, tänu millele püsivad juuksed tavalisest kauem anageenfaasis ehk kasvufaasis. Ka menopausiga kaasnevad hormonaalsed muutused. Sel ajal aeglustub ainevahetus ja erinevad hormoonid, sh östrogeen, vähenevad.   Kui probleemi põhjuseks ongi hormoonid, peab tulemuse saavutamiseks taastama hormonaalse tasakaalu. Ükski teine lähenemine ei avalda lihtsalt soovitud mõju, enne kui pole taastatud vajalik tasakaal. Kas halb nahk on põhjuseks, miks juuksed katkevad? Üks asi, mille heaolu kipub juustele keskendudes meelest minema, on nahk. Veelgi täpsemalt peanahk. Just peanaha kaudu jõuavad juustejuurteni vitamiinid ja mineraalid, ilma milleta ei ole hea juuksekasv lihtsalt võimalik. Kui peanaha ainevahetus on häiritud, mõjutab see otseselt ka meie juukseid. Tulemusena juuksed katkevad või juuksed murduvad.   Teiseks peanahaga seotud murekohaks on rasu. Liiga rasune peanahk hakkab ummistama karvafolliikuleid ning sellest rasusest kihist on juuksekarvadel väga keeruline läbi murda. Rasu eemaldatakse, kui pead korralikult šampooniga pesta. Muidugi peab valima kvaliteetsed šampoonid ja teised juuksehooldustooted.   Ja samal ajal ei tasu peapesuga liialdada. Liigne pesemine mõjub hoopis peanahka kuivatavalt ning see toob kaasa teisi keerulisi probleeme, mille lõpptulemuseks on taas õhukesed juuksed. Stress ning juuste hõrenemine Ja muidugi stress. Stress on meie keha vaenlane. Ja siinkohal mõtleme siis mõlemat, oluline on nii vaimne stress kui ka füüsiline stress. Mida kauem stressiolukord kestab, seda rohkem juukse folliikuleid satuvad katageensesse faasi ehk väljalangemise faasi. See tähendab aga ka seda, et rohkem juukseid langeb välja, mis on aga viimane asi, mida me tahame, sest tagajärjeks on juuste hõrenemine.   Samamoodi võime juukseid panna ka füüsilise stressi alla, mis mõjutab nende heaolu ja tervist. Selle alla loetakse ka juuste liigse pinge alla panemine – mõtle liiga tugevatele soengutele või sellele, kui kannad alati sama soengut, ehk liigse pinge all on samad juuksekarvad ja samades kohtades.   Töötlemisest on õnneks räägitud juba palju rohkem ning on laialt levinud teadmine, et juuste kuumtöötlemisel on vaja kasutada kuumakaitset ja kemikaalidega töötlemisel tuleb olla ettevaatlik ja kasutada kõike mõistlikus koguses. Samamoodi ei ole mõistlik juukseid karmilt harjata ja pusasid lahti kakkuda. Juuste katkemine on nende harjumustega otseselt seotud. Juuksed hõrenevad põhjusel, mis juhtus mitu kuud tagasi Juuste hõrenemist on tihtipeale märgata alles kaks-kolm kuud pärast põhjustavat juhtumit. See tähendab, et kui ajas natukene tagasi mõelda, on võimalik saada aimdust, mis võis põhjustada hõrenevad juuksed. Seeläbi aga saad ka aimdust, kuidas juuste hõrenemise vastu võidelda.   Reeglina saab juustekadu liigseks lugeda siis, kui ühe päeva jooksul langeb välja enam kui 100 juuksekarva. Lisaks peab see toimuma pikema perioodi, vähemalt paar nädalat, kestel. Aega võtab ka juuste turgutamine. Parimad juuksekasvu vitamiinid näitavad tulemust mõne nädala või kuu aja möödudes, ehk kui kahtlustad probleemi, on parem juba nüüd alustada ja mitte rohkem oodata.

Kas ja kuidas mõjutab stress sinu juukseid?

Kas ja kuidas mõjutab stress sinu juukseid? Mõned aastad tagasi Baltimaade elanike seas läbi viidud uuring tõi välja, et korra kuus koges stressi rohkem kui pool eestlastest. Ei saa öelda, et olukord oleks ajaga paranenud. Eelmise aasta alguses Turu-uuringud AS poolt läbiviidud küsitlusuuring näitas, et võrreldes varasemate aastatega tajuvad inimesed stressi veelgi rohkem. Lisaks torkasid enam ohustatuna silma just nooremad vanusegrupid. Miks on aga vaja stressist rääkida? Seos juuste väljalangemise ja stressi vahel Meie ühiskonnas on kaunis juuksepahmakas kõrgelt hinnatud. Minnes tagasi puhtalt bioloogia juurde, siis sel tasandil ei ole juustel kuigi oluline roll. Meie jaoks tähendab see, et kui keha jaoks on millestki puudu või midagi liigselt, ei näe ta vajadust juustest meeleheitlikult kinni hoida.   Stressi peamisteks väljunditeks on väsimus, unehäired, pinged ning närvilisus. Osad inimesed kurdavad ka peavalude, liigesevalude ning üldiselt nõrgenenud immuunsüsteemi üle. Krooniline stress mõjutab seega ka keha ning kõike kehas toimuvat ehk on võimalus, et stressi tagajärjel hakkavad juuksed välja langema. Kuidas aru saada, et juuksekadu on probleem? Päris iga lahtise juuksekarva pärast pole vaja muretseda, sest juuste väljalangemine on täiesti normaalne. Vähemalt seni, kuni välja langeb 50-100 juuksekarva päevas. Juuksekarvade eluiga koosneb kolmest faasist – aktiivne faas, vahefaas ja puhkefaas. Ning kui viimane faas on läbi saanud, langebki juuksekarv ühel hetkel välja.   Kuna kõikidel juuksekarvadel on erinev kasvutsükkel, ei lange need kunagi korraga välja. Mis hetkel kujuneb tavaline juuksekadu aga probleemiks?   Parimaks nõuandeks on enda tervisel silma peal hoidmine. Juukseid harjates või juukseid pestes pööra tähelepanu sellele, kui palju juuksekarvu ära tuleb. Kui tavalisest rohkem, tuleb asja lähemalt uurida. Ohumärkideks on ka juuste üldine hõrenemine või tühjad laigud. Mis põhjustab juuste väljalangemist? Juuste väljalangemise võib laias laastus põhjustada ükskõik mis, mis tekitab meie kehas piisavalt füüsilist või vaimset stressi. See võib olla trauma, haigus või suur elumuutus. Ka vitamiinipuudus, geenid, stress, juuste liigne töötlemine ning raskemad või kergemad terviseprobleemid võivad olla põhjuseks, miks su juuksed muutuvad õhemaks, nõrgemaks ja nende kasv aeglustub.   Stressi tõttu tekkiv juuste väljalangemine pole koheselt märgatav, kuna häiritud on juuste kasvutsükkel. Kasvutsükli häirimise tõttu võivad juuksed välja langeda alles tükk aega, lausa 3 kuni 6 kuud, hiljem. Seega võid juuste väljalangemise põhjusele leida vastuse siis, kui vaatad ajas mõned kuud tagasi. Kuidas probleem lahendada? Probleemi lahendamiseks peab esmalt vaatama, mis on probleemi põhjuseks. Vitamiinipuudus ning terviseprobleemid nõuavad tihtipeale arsti poole pöördumist ja meditsiinilt abi küsimist. Ja kui geenide osas on meie võimalused piiratud, siis juuste töötlemine ning liigne stress on kindlasti midagi, mille osas saame nii mõndagi muuta.   Stressi ja juuste liigse väljalangemise vaheline seos on kindlalt tõestatud. See tähendab, et stressist tingitud murede leevendamiseks saame üksjagu ise ära teha. Füüsiline aktiivsus, tervislik toitumine ning hea unerežiim on esimesed lihtsad lahendused, et oma stressitaset vähendada. Lisada nendele eelpool mainitud kvaliteetsed juuksehooldustooted ning tulemust pole vaja kaua oodata. Lihtne lahendus juuste väljalangemise vastu Üks viis juuste väljalangemise vähendamiseks on õigete juuksehooldustoodete kasutamine. Placent Activ kvaliteetsed šampoonid ja palsamid ning vitamiinid ja seerumid on paljudel juhtudel suureks abiks. Küll peab meeles pidama, et kuna juuste taastumisprotsess võtab kauem aega, soovitame tooteid kasutada järjepidevalt vähemalt 6 kuud. Esimesi positiivseid märke on näha juba varem. Märgid, et juuksekadu on vähenemas Juuste parenevat tervist näitab nende üldise olukorra paranemine. Juba pärast paari nädalat Placent Activ toodete regulaarset kasutamist jääb silma niisutatum ning paremas seisukorras peanahk, mis on juuksekasvu tagamiseks ja kiirendamiseks möödapääsmatult vajalik. Nelja nädala möödudes on juuksekasv oluliselt kiirenenud ning kahe kuu möödudes on juuksed selgelt paksemad.   Ja samamoodi nagu jääb silma juuksekadu, jääb silma ka juuste paranev seisund. Juuksed on säravamad, läikivamad ning vastupidavamad. On vaja vaid enda kehas toimuvale tähelepanu pöörata. Uute juuksekarvade tulekut näitab muugi.   Õrnalt peanahka masseerides on võimalik tunda värskelt kasvama hakanud juuksekarvu ning juuksepiiril on näha õrnu juuksekarva algeid, nn beebijuuksed. Samamoodi peaks silma jääma ka see, et välja langenud juuksekarvu on aina vähem ja vähem.

Kas rasedusega kaasnevat juuksekadu on võimalik vältida?

Kas rasedusega kaasnevat juuksekadu on võimalik vältida? Paljudel naistel hakkab raseduse ajal või pärast sünnitust rohkelt juukseid välja langema. Ära muretse, kui see juhtus ka sinuga – juuksekadu on sel ajal täiesti loomulik nähtus. Siiski leidub nippe, kuidas juustele omalt poolt veidi elujõudu sisse puhuda. Miks see juhtub? Raseduse ajal suureneb kehas östrogeeni tase, mis mõjub reeglina juuksekasvule soodsalt. Kui tavapäraselt langeb päevas välja umbes 100 juuksekarva, siis raseduse ajal see protsess pidurdub, mistõttu on kiharad sel perioodil hoopis tugevad, läikivad ja lopsakad. Erandiks naised, kelle juuste seisukord halveneb juba raseduse ajal – hormoonide muutus on nende keha jaoks liiga stressirohke ning selles pingeolukorras saavad esimese hoobi juuksekarvad. Suur muutus toimub pärast sünnitust, mil östrogeeni tase tasapisi langeb ja taastub raseduseelne olukord. Need juuksekarvad, mis lapse kandmise ajal kindlalt peas püsisid, võivad nüüd välja langeda. Hormonaalsed muutused pole süüdi ainult juuste väljalangemises, vaid ka nende üldises väljanägemises: juuksekarvad võivad õheneda, näida elutud ja tuhmid. Umbes kuus kuud pärast sünnitust saab keha oma tasakaalu tagasi ning taastuma hakkab ka juuste loomupärane seis – juuksepiiril on näha palju pisikesi uusi juukseid. Võid jääda ootama, kuniks loodus teeb oma töö, kuid saad olukorra parandamiseks üht-teist ette võtta juba varem. Kuidas juuste heaolu parandada? – Lähene murele seespidiselt. Nõrgenenud ja katkevad juuksed vaevlevad tihtipeale mineraalainete puuduse käes. Kui igapäevane toiduvalik pole piisavalt tasakaalus, on abiks juuksevitamiinid. Oluline on hoida keha raua, vase, tsingi ja D-vitamiini tase normis. – Ole positiivne! Just nii – vähenda stressitaset ja maga piisavalt. Stress segab juuste kasvamist ja lööb juuksekarvad enneaegselt peast lahti. Pingetest vabanemine pole alati lihtne, kuid alustuseks peaks piisavalt puhkama ja leidma hetki lõõgastumiseks – see turgutab tervet organismi ja annab ka juuksejuurtele paraja energiadoosi, et vapralt vastu pidada. – Söö õigesti. Kahtlemata on selge, et kui kehas on toitainete puudus, kannatavad ka juuksed. Väga tähtis ehitusmaterjal juustele on proteiin ehk valk, mis muudab juuksekarva tugevaks ning vähendab väljalangemist. Seda saab rohkelt lihast, kalast, piimast, pähklitest, mandlitest ja munast. Peanahaprobleemide puhul võib abi olla ka probiootiliste lisandite võtmisest. – Proovi spetsiaalseid juuksehooldusvahendeid. Juuste kasvu soodustamiseks mõeldud tooted toetavad peanaha kapillaarvereringet ja tugevdavad juuksejuurt. Leidub nii vastavaid šampoone, palsameid, seerumeid kui ka toidulisandeid. Korraliku kuuri läbitegemisel need tõesti aitavad. Juuksehooldus Placent Activ toodetega on üheks garanteeritud viisiks, kuidas jõuda soovitud tulemusteni. – Küsi nõu perearstilt. Mõnikord võib juuste massilise väljalangemise taga peituda terviseprobleem, mis vajab spetsialisti tähelepanu ja kindlaid ravimeid. Ka pikaajaline ravimite tarvitamine jätab juustele oma jälje – sel juhul pea nõu arsti või apteekriga.

Kui ohutu on ripsmete pikendamine?

Kui ohutu on ripsmete pikendamine? Paljud naised soovivad endale võrgutavat kassipilku. Üks populaarseimaid viise selle saavutamiseks on ripsmepikenduste paigaldamine. Tundub lihtne ja levinud, tuhanded on ju lasknud seda teha. Ent kas tegemist on ikka täiesti ohutu ettevõtmisega? Suurushullustuses võib ununeda, et ripsmed pole vaid aktsent kaunitele silmadele – ripsmete eesmärk on silmi kaitsta ja niisutada. USA-s asuva Georgia Tehnoloogiainstituudi teadlased uurisid erinevate imetajate ripsmepikkust ja jõudsid huvitava järelduseni. Avastati, et praktiliselt kõigi imetajate ripsmete pikkus on täpselt kolmandik nende silma laiusest. Kas kaitsta või kaunistada? Mainitud pikkus on silmade hea tervise tagamiseks optimaalseim. Sellises pikkuses ripsmed kontrollisid kõige paremini silma ümbritsevat õhuvoolu ja aitasid silmadel niisketena püsida. Kas sellega arvestatakse ka ripsmepikenduste paigaldamisel? Pigem mitte. Väga levinud on nägemus, et kui juba ripsmeid pikendada, siis mida rohkem, seda uhkem. Ent liigpikad ripsmed ei ole võimelised oma kaitsvat funktsiooni täitma. Eriti haavatavad on külma kliimaga riikide elanikud. Veedame ju suurema osa aastast konditsioneeritud ja köetud siseruumides, kus õhk on niigi kuiv. Kui lisada võrrandisse pikad ripsmetutikud, võivad varsti peeglist vastu vaadata hoopis väsinud, punetavad ja sügelevad silmad. Lisaks hetkelisele ebamugavusele on oht sattuda pikemaajaliste vaevuste küüsi. Kui kuiv ja ärritunud silm leevendust ei saa, võivad tekkida tüsistused, näiteks kroonilised silmapõletikud, sarvkesta kahjustus ja isegi püsiv nägemisteravuse langus. Võib oma karva jäädavalt kahjustada Peamine argument, miks ripsmepikenduste kasuks otsustatakse, on väidetav vähenev ajakulu, et juba ärgates värske välja näha. Aga ka ripsmepikendused vajavad tihedat hooldust. Esiteks pole hooldamata pikendused just kaunis vaatepilt. Lisaks esteetilistele vajakajäämistele võivad unarusse jäetud ripsmepikendused kahjustada ka kandja naturaalseid ripsmeid. Baylori Meditsiinikolledži teadlased väidavad, et pikaajaline ripsmepikenduste kandmine võib põhjustada alopeetsiat. Üldiselt peetakse alopeetsia all silmas autoimmuunhaigust, mis tekitab karvakadu. Paljud aga ei tea, et alopeetsiat põhjustab ka pikaajaline mehaaniline stress. Näiteks esineb juuksekadu inimestel, kes kannavad liiga tugevalt kinnitatud juuksepikendusi. Sama häda kimbutab ka kunstripsmete fänne. Mida lopsakam pikendus oma ripsmekarvale kleebitud, seda tugevam surve sellele avaldub. Ka pidev hõõrdumine ja sikutamine võib karvanääpsu kahjustada nii tõsiselt, et karvakasv peatub täielikult. Seega tasub kindlasti kunstripsmete kandmisel teha pause ning veenduda, et tutikud oleks paigaldatud korrektselt. Vaevusi kipub põhjustama ka liim Teadagi ei kinnitu pikendused loomulike ripsmete külge imeväel. Ripsmepikenduste fikseerimiseks kasutatakse spetsiaalset liimi, mille suhtes võivad osad kliendid väga tundlikud olla. Liim puutub kokku äärmiselt õrna nahaga ning seega on mõistlik enne paigaldamist teha väikse nahaala peal test, mis näitab, ega kemikaalid lauge liigselt ärrita. Samuti võiks ilutehniku käest uurida, kas ja kui palju sisaldub ripsmeliimis formaaldehüüdi. Formaaldehüüd on kemikaal, mis leiab lisaks ilutoodetele kasutust ka näiteks kodukeemias ja ravimitööstuses. Suurel hulgal formaaldehüüdi sisaldav liim võib põhjustada tõsist allergiat, laugude paistetust ja silmapõletikku. Samuti on tegu kartsinogeeni ehk vähitekitajaga. Seetõttu tuleks salongi usaldusväärsuses kindlalt veenduda ja enne ripsmepikenduste paigaldamist oma murest teada anda ka ilutehnikule, sest allergia eest pole keegi kaitstud. Näiteks juhtus ebameeldiv lugu Broadway läbi aegade ühe tuntuima staari Kristin Chenowethiga. Nimelt oli naine kutsutud külaliseks David Lettermani jutusaatesse ja ta plaanis enda sõnul enne publiku ette astumist midagi plikalikku teha. Saatesse ilmus Chenoweth lõpuks ilmatusuurte päikseprillidega. Nii saatejuhil kui ka publikul tekkis küsimusi. Läbi nalja tunnistas naine, et lasi paigaldada ripsmepikendused, mis aga ta silmalaud hoopis huulte sarnaseks muutsid. Selgus, et Chenoweth oli formaaldehüüdi suhtes allergiline ja nii pidi ta kohe pärast paigaldamist ripsmed eemaldama. Õnneks midagi tõsist ei juhtunud, kuid Chenowethi lugu on hoiatuseks ka teistele. Parima tulemuse tagab mõõdukus ja hool Kunstripsmete paigaldamisel tagab kauni tulemuse loomulike ripsmete hea seisukord. Õnneks saab kiduraks jäänud ripsmeid hõlpsasti turgutada. Abiks on soodsad vahendid, näiteks apteegi käsimüügis leiduv riitsinusõli, aga ka spetsiaalselt ripsmekasvu soodustamiseks väljatöötatud ilutooted, nagu näiteks seerumid, mida leiab nii apteekidest kui ka ilukaubamajadest. Nii õli kui ripsmeseerum on abiks, et pikendada ripsmete kasvutsüklit ja tugevdada karvanääpsu. Kui ripsmekarva kasvutsükkel pikeneb, langeb karv loomulikul teel tunduvalt hiljem välja ja tulemuseks on lopsakam ripsmejoon. Kui loomulike ripsmete eest õigesti hoolitsed, võib juhtuda, et käsi enam pikenduste järele haarata ei tahagi, sest looduse poolt kingitud ilu on juba iseeneses piisav.

Mis aitab juuste väljalangemise vastu päriselt?

Mis aitab juuste väljalangemise vastu päriselt? Väga levinud on ütlus, et me oleme kõik erinevad. See kehtib ka meie peanaha ning juuste kohta ning just seetõttu on mõnikord toodete soovitamine keeruline. Šampoon juuste väljalangemise vastu, mis sobis ühele, ei sobi teisele; mis toimis sinul, ei pruugi toimida su sõbra jaoks. Sellest hoolimata on mingid teadmised juuste väljalangemise vastu ja mõjutavad faktorid siiski universaalsed, põhinedes lihtsalt sellel, et me kõik oleme inimesed. Juuste väljalangemise vastu otsi ravi põhjustest Ühiseks on juba see, et meil kõigil langevad juuksed välja, ent mitte alati samadel põhjustel. Juuste väljalangemine on osa juuste kasvutsüklist ning selle ennetamine ei ole võimalik. Ent põhjuseid on teisigi ja tõsiseimaid.   Kuna juuksed ei lange välja üleöö, võib olla raske panna paika, mis täpselt juukselanguse põhjustas. Me võime küll mäletada, kas neli-viis-kuus kuud tagasi oli meie elus midagi stressirohket aga kas me mäletame ravimeid, mida võtsime või tooteid, mida kasutasime?   Mis aitaks juuste väljalangemise vastu, kui põhjuseks on vitamiinipuudus? Kas sellisel juhul juuste väljalangemise vastu šampoon toimib? Vitamiinipuuduse korral peame juukseid toetame seestpoolt, mitte välispidiselt. See tähendab, et appi tuleb vitamiinide tarbimine.    Seejuures on heaks mõtteks just spetsiaalsed juuste toetamiseks loodud vitamiinid. Kuigi vajalike vitamiinide nimed leiab võrdlemisi kergelt ka ise üles, ei ole doseerimine nii kerge, kui tundub. Näiteks võib juhtuda, et arvutad koguseid valesti ja võtad liigselt A-vitamiini. See väike viga võib põhjustada juuste kaotuse.   Kvaliteetsed vitamiinid juuste väljalangemise vastu nagu ka šampoon juuste väljalangemise vastu on loodud selliselt, et need toetaksid juukseid, mitte ei kahjustaks. Šampoon juuste väljalangemise vastu Juuste väljalangemise vastu on abiks mitmed lihtsad lahendused, mida on eriti hea katsetada just suvisel ajal või puhkusel. Esmalt vaata üle tooted, mida juuste eest hoolitsemisel kasutatud. Kas šampoonid, palsamid ja juuksemaskid on sinu juuksetüübile vastavad?   Seejärel mõtle, kas oleks ehk õige aeg otsustada loomulikkuse ja naturaalsuse kasuks. See tähendab, et jätad juuksed värvimata, sirgendamata ja lokitamata. Tihedate patside asemel tutvud uute soengutega, mis võimaldavad juustel vabamalt olla; kuuma fööniga kuivatamise asendad rätiku ja õhu käes kuivamisega ning kasutatav mask juuste väljalangemise vastu on tõestatult kvaliteetne. Ka vaid üks muudatus eelnevatest on juba juuksekasvu soodustav. Muuda harjumusi ja käitumist Juuste värvimine, fööniga kuivatamine, lokitangid, sirgendajad, püsilokid või püsisirgendamine, tihedalt punutud patsid, juukselakk, patsikummid – kõik need võivad juukseid kahjustada, kui ei pööra tähelepanu õigele kasutamisele ning ka kasutamise piiramisele. Nende harjumuste lõpetamine võibki olla kogu vajatud ravi juuste väljalangemise vastu.   Samamoodi saab juuste väljalangemise vastu võidelda, kui neid õigesti harjata. Esiteks on vaja soetada juustesõbralik hari. Eelistatud on naturaalsed harjased ning keskmine jäikus. Harjamist tuleb alustada juuste otstest ning tasapisi peanahale ligemale liikuda. Peanaha rasu, mille juustesse edasi kammid, niisutab juukseid naturaalselt.   Juuste väljalangemise vastu aitab seegi, millal juukseid harjata. Kindlasti on seda vaja teha enne peapesu, et juuste pesemine oleks lihtsam ja mugavam. Vali seejuures šampoon juuste väljalangemise vastu. Märgade juuste kammimist tasub aga vältida. Kui siiski soovid seda teha, peaks kasutama nn pusakammi, mis on mõeldud just märgadele juustele või eriti suure piivahega kammi. Ja ka siis tuleb harjata ettevaatlikult ning mitte rapsides.

Siidist padjapüürid, puuvillast või satiinist – kas materjal loeb?

Siidist padjapüürid, puuvillast või satiinist – kas materjal loeb? Siidist padjapüürid, linane tekikott, satiinist voodilina – mida neist teada ja miks neile mõelda? Olgem ausad, pole paremat tunnet, kui päeva lõpus voodisse heita – puhas voodipesu, ideaalne padi ja ahvatlev võimalus end korralikult välja puhata. Hea uni ei ole aga ainus asi, mida võime loota. Voodipesu, näiteks siidist padjapüür, on suuremaks abiks, kui oskame arvata. Padjapüür siidist, puuvillast, linast, satiinist, atlassist või polüestrist – kangaste maailm on suur ja lai. Igal variandil oma head ja oma vead. Enne kui üht või teist ostma tormad, vii end aga nendega kurssi. Puuvill on klassikaline lahendus Puuvillased padjapüürid on ühed populaarsemad ning seda mitte põhjuseta. Tänu oma laiale levikule on puuvillast voodipesu valik äärmiselt lai ja omakorda tänu laiale valikule, hind taskukohane. Paljudele meeldib ka see, et puuvilla on võrdlemisi kerge puhastada ning see on imav materjal. Kui aga imavus on hea näitaja käterätikute juures, siis padjapüüri juures mitte nii väga.   Padjapüür, mis imab liigselt niiskust, võib endaga kaasa tuua kuiva peanaha ning kuivad, kahused või lootuselt sassis juuksed! Ehk kui oled mõne sellise probleemiga pikalt maadelnud, võib probleem peituda just nimelt padjapüüris! Miinuseks on ka puuvillase materjali kerge kortsumine ning sellest nahale jäävad jäljed. Traditsiooniline lina ei ole veel kadunud Looduslike materjalidega jätkates ei saa üle ega ümber linasest voodipesust. Tõsi, linase kanga ja sellest valmistatud toodete tippaeg on möödas, ent austajad ei ole kuskile kadunud. Lina on äärmiselt pikaealine, sel on antibakteriaalsed omadused ja sobib ühtviisi hästi allergikutele ja tundlikele inimestele.   Kuna lina on õhku läbilaskev ja hoiab kehatemperatuuri, on see väga mugav valik kuumadel suveöödel. Samas, linase voodipesu leidmine võib olla keeruline. Lina moodustab kogu tekstiilitööstusest vaid 1% ehk sellest materjalist voodipesu on võrdlemisi haruldane ja ka kallis. Aga nagu puuvillal, on ka linasel voodipesul murekohaks kerge kortsumine, mis mõjutab nii meie nahka kui juukseid. Kunstmaterjal pakub võimalusi Kunstmaterjali hooldus on reeglina väga lihtne: seda on kerge pesta ning see kuivab kiirelt. Tihtipeale saab sellele anda soovitud välimuse ja mõned kunstmaterjalid meenutavad välimuselt isegi siidi! Samamoodi aitab populaarsust koguda madalam hind.   Samas peab kunstmaterjalist padjapüüri valimisel olema võrdlemisi ettevaatlik. Mõned kunstmaterjalid põhjustavad liigselt higistamist. Teised võivad aga kaasa tuua liigagi kuiva naha ja juuksed. Kui oled äsja soetanud uue voodipesu ning märkad probleeme, mida varem ei olnud, on ehk vaja voodipesu uuesti välja vahetada. Miks siidist padjapüür on sedavõrd hea? Siidist voodipesukomplektid ja sealhulgas siidist padjapüürid tehakse naturaalsest kangast, mille valmistamiseks on kasutatud siidiusside niiti. Kangas on korraga nii õrn ja delikaatne, kui ka tugev ning pehme. Ning kui oleks vaja valida üks materjal, mis on su nahale ja juustele kõige parem oleks võitjaks just siid.   Siidist padjapüüride kasutamine tähendab tõeliselt märgatavaid muutuseid – katkiste otste ja kahususe vähendamine on vaid kaks näidet! Positiivsed muutused saavutatakse kahe faktori abil. Esiteks ei ole siid imav. Seetõttu aitab siidist padjapüür aitab niiskusel püsida seal, kus vaja – juustes ja peanahal!   Teiseks tähtsaks faktoriks on siidi sile pind. Juuksekarvad lihtsalt libisevad üle padjapüüri, mitte ei jää sinna kinni. Ja ka nahka ei tirita nii palju, kui seda teeb näiteks puuvillane padjapüür. See on ka põhjuseks, miks paljud naised kasutavad naturaalsest siidist öömütse! Nii või naa saab öelda, et materjalide maailmas on just siidist padjapüür su juuste parimaks sõbraks. Satiin ja atlass ei ole siidist padjapüürid Sammu võrra luksusele lähemale jõuab satiini ehk satääni ning atlasskangaga. Esmalt on oluline mõista, mis neid kahte aga eristab. Satiin on reeglina puuvillane kangas ja kootud atlasslõimes. Välimuselt võib satiin meenutada atlasskangast või isegi siidi, ent omadustelt on ta siiski puuvill ja sellega peab arvestama.   Atlassi tunneb ära selle järgi, et see on ühelt poolt sile ja läikiv, meenutades sellega siidi. Ja tõsi, varasemalt valmistati atlassi siidist, ent tänapäeval kasutatakse reeglina erinevaid sünteetilisi kiude. Seega saab öelda, et kuigi atlass aitab tänu oma siledale pinnale juukseid hoida, ei ole sel teisi siidile iseloomulikke eeliseid.

Üle öö Rapuntsliks – mitte just 100% ohutu plaan

Üle öö Rapuntsliks – mitte just 100% ohutu plaan Kui oled unistanud pikkadest juustest, tead hästi, et imerohtu nende üle öö pikaks kasvatamiseks ei ole. Ka parimad juukse vitamiinid nõuavad pisut rohkem aega. Seega, kui tahad pikki juukseid nüüd ja kohe, on see võimalik vaid juuksepikendustega. Levinud arvamuse kohaselt moodsad juuksepikendused loomulikke juukseid ei kahjusta. On see tõesti nii?   Juuksepikendusi on mitut tüüpi. Kõik nad on loodud selleks, et lisada sinu kiharatele pikkust ja kohevust. Üksteisest eristab neid peamiselt see, mil viisil nad pähe kinnituvad. Sõltuvalt püsivusest, loomulikkusest ja hinnast on igal meetodil oma miinused ja plussid. Kõige olulisem on aga hoopis juuksesõbralikkuse kategooria – ja see sõltub justnimelt kinnituse tüübist. Kõige levinumad on juuksepikendused, mis seatakse paika keratiini, rõngakeste, teibiribade, niidikeste või klõpsudega. Kiputakse arvama, et kuumutamist või tugevat liimi hõlmavad kinnistusviisid teevad naturaalsele juuksele suurimat kahju. Tõepoolest, sarnaselt võimsatele lokitangidele ei mõju kuumutamine just tervistavalt. Juuksepikendamise viise, mis kuumust ja kemikaale ei kasuta, peetakse leebemateks. Päris ohutud pole paraku needki. Kõigile vööni juuksed ei sobigi  Kahjulik mõju, mis kaasneb kõigi pikendustega, on mehaaniline stress. Teisisõnu sikutamine ja pidev pinge all olek. Korrektselt paigaldatud ja õigesti hooldatud juuksepikenduste korral ei ole ülearuseks muretsemiseks põhjust. Ent rusikareeglite vastu eksitakse üllatavalt sageli. Pikendamise viisi peaks valida aitama kogenud ekspert. Ning tema nõuandeid tasub tõesti kuulda võtta. Paljud naised lähevad juukseid pikendama sooviga saada vööni ulatuv paks juuksepahmakas. Kui juuksur tõdeb, et kliendi oma juuksed on õhukesed ja haprad ning soovitab mõnevõrra lühemat pikkust, ei tee ta seda asjata. Oma juuksed peavad pikendustest tekkiva surve ka välja kannatama. Vastasel juhul juuksed lihtsalt murduvad või kukuvad välja. Juuksejuur võib saada nii tugevalt kahjustada, et väljakukkunud karva asemele uut ei kasvagi. Sedalaadi kahjustust nimetatakse alopeetsiaks. Alopeetsia kõiki tekkepõhjuseid välja tuua ei osatagi, kuid pidev mehaaniline stress on selles reas oma koha püsivalt sisse võtnud. Juuksepikenduste kandjatel avaldub alopeetsia kiilaste laikudena. Laigud tekivad peanahal kohtadesse, kuhu on korduvalt kinnitusi seatud. Nii võib alguse saada üks inetu kinnine ring, sest kiilaste laikude varjamiseks lastakse omakorda veel rohkem pikendusi paigaldada. Kui alopeetsia on pöördumatu, on ainsaks raviks väga kulukas juuksesiirdamine. Kiilanemiseni võib viia ka kehv hooldus Alopeetsiaga kaasnev kiilanemine ohustab ka neid naisi, kes ei suhtu hooldusesse piisava tõsidusega. Mis seal salata, regulaarselt hoolduses käimine on tülikas ja kõike muud kui odav. Nii jõuavadki paljud sinna harvem kui peaks. On see probleem ka siis, kui pikendused on korrektselt paigaldatud? Lühidalt öeldes – jah. Teatav arv juuksekarvu langeb igapäevaselt välja ka täiesti loomulikul teel. Nii ka neist juuksepuntidest, mille külge pikendused kinnitatud on, kusjuures pole vahet, mil viisil. Sellega on hooldusintervalle määrates ka arvestatud. Soovitusi ignoreerides langeb allesjäänud karvadele liigne koormus, mis võibki alopeetsiat põhjustada. Isegi sage hooldamine ja kõigi ettevaatusabinõude rakendamine ei taga 100%-list ohutust. Ka kõige jõukamad ja iluteadlikumad staarid on juuksepikenduste kandmise järel täielikku ahastusse langenud. Näiteks supermodell Naomi Campbell on avalikult rääkinud, kuidas ta juuksepikenduste kandmise tõttu suurema osa oma loomulikest juustest kaotas. Naise enda sõnul pöörab ta sellest hetkest alates oma naturaalsete juuste hooldamisele suurt tähelepanu. Veel üks riukalik oht – sõltuvus Kuidas hinnata, kas juuste pikendamine on naturaalsetele juustele mõjunud laastavalt või mitte? See on väga keeruline. Juuksurid teavad, et pärast pikenduste eemaldamist tundub kliendile alati oma juus ootamatult hõre. Ollakse ju uue juuksepaksusega niivõrd harjunud. Kahjude adekvaatne hindamine on aga oluline, sest sellest sõltub, kui pikka puhkust oma juuksed vajavad. Et korra juba juukseid pikendanu soovib sellega jätkata ka edaspidi, on pigem reegel kui erand. Seega võib vabalt väita, et üheks juuksepikendustega kaasnevaks ohuks on ka sõltuvus. Kui järsk üleminek lühikestelt juustelt pikkadele on meeldiv ja kohanemine pole probleem, siis vastupidine muutus võib psühholoogiliselt palju raskem olla. Kuid naturaalsete juuste tervise seisukohalt on vajalik neile pikenduste kandmisest piisavalt puhkust anda. Pausid täida hooldustega Pikendustest taastuvaid juukseid tasub turgutada erinevate hooldustega. Salongist ja apteegist leiad šampoone ja palsameid, mis juukseid virgutavad. Külmkapist või sahvrist saad haarata looduslikke juuksehellitajaid, nagu näiteks muna või mesi, millest koduseid juuksemaske teha. Kui otsustad aga Naomi Campbelli eeskujul loomulikule ilule kindlaks jääda, saad juustele rammu anda, kui võtad kasutusele juuksekasvu kiirendavad tooted.